1. küsimus: Miks peab pärast piibelehtede korjamist käsi pesema?
Vastus: Sellepärast, et piibelehe kõik taimeosad on inimesele mürgised, eriti marjad ja seemned. Põhjustab oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust ja nõrkust.
Vastus: Sellepärast, et piibelehe kõik taimeosad on inimesele mürgised, eriti marjad ja seemned. Põhjustab oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust ja nõrkust.
2. küsimus: Millisest puust saab kevadel meisterdada vilepilli?
Vastus: Kõige levinum on pajust tehtud vilepill. Vilepille saab meisterdada ka pärnast, lepast ja pihlakast.
Vastus: Kõige levinum on pajust tehtud vilepill. Vilepille saab meisterdada ka pärnast, lepast ja pihlakast.
3. küsimus: Milline Eestis kasvav okaspuu viskab talveks oma okkad maha?
Vastus: See puu on lehis.
Vastus: See puu on lehis.
4. küsimus: Hundinui on meie veekogude ehteks. Mille järgi on hundinui oma nime saanud?
Vastus: Hundinui on nime saanud oma nuiakujulise ja "hundikarva", st. mustjaspruuni viljatõlviku järgi. Räägitakse ka, et vanasti, kui oldi karjas hädas huntidega, siis kasteti see nui õli või tõrva sisse ja süüdati põlema. See põles nagu tõrvik ja kui hundid ikka veel ligi tikkusid, siis sai sellega ka hundile vopsu üle turja anda.
Vastus: Hundinui on nime saanud oma nuiakujulise ja "hundikarva", st. mustjaspruuni viljatõlviku järgi. Räägitakse ka, et vanasti, kui oldi karjas hädas huntidega, siis kasteti see nui õli või tõrva sisse ja süüdati põlema. See põles nagu tõrvik ja kui hundid ikka veel ligi tikkusid, siis sai sellega ka hundile vopsu üle turja anda.
5. küsimus: Milline taevakeha on Maa elusloodusele kõige tähtsam? Miks?
Vastus: Selleks taevakehaks on meile lähim täht Päike. Päikeselt jõuab Maale soojus ja valgus ning ilma Päikeseta poleks maakeral elu.
Vastus: Selleks taevakehaks on meile lähim täht Päike. Päikeselt jõuab Maale soojus ja valgus ning ilma Päikeseta poleks maakeral elu.
6. küsimus: Paljud loomad kasvatavad oma poegi urus ja poevad sinna ka hädaohu korral varju. Kes järgnevatest metsloomadest ei kaeva ega kasuta urgusid: rebane, jänes, mäger, kobras?
Vastus: Jänes ei kaeva omale urgu ega ei varju sinna.
Vastus: Jänes ei kaeva omale urgu ega ei varju sinna.
7. küsimus: Mõista-mõista, kes see on: Luust suu, lihast habe? Tegu on ka Eestis laialt elava linnuga, kes ei ole meie kevadekuulutaja.
Vastus: Tegu on kukega.
Vastus: Tegu on kukega.
8. küsimus: Kes on see lind, kes muneb oma munad võõrasse pessa?
Vastus: Kägu muneb munad võõrasse pessa.
Vastus: Kägu muneb munad võõrasse pessa.
9. küsimus: Kelle või mille järgi on saanud oma nime kevadkuu märts?
Vastus: Märts on tuletatud nimetusest Martius, mis roomlaste kalendris tähendas sõjajumal Marsile pühendatud kuud. Märts oli Vana-Roomas aastani 154 eKr aasta esimene kuu.
Vastus: Märts on tuletatud nimetusest Martius, mis roomlaste kalendris tähendas sõjajumal Marsile pühendatud kuud. Märts oli Vana-Roomas aastani 154 eKr aasta esimene kuu.
10. küsimus: Millisel meie kevadekuulutajal võiksid olla sellised rahvapärased nimetused: kanavarvas, käolill, taevasilm, kuldvõti?
Vastus: Selliste nimedega kutsutakse rahvapäraselt nurmenukku.
Vastus: Selliste nimedega kutsutakse rahvapäraselt nurmenukku.
11. küsimus: Miks linnud rändavad?
Vastus: Eestis on peamine põhjus toidupuudus, kuna talvel napib lindudel siinkandis toitu ning lühikeste päevade jooksul ei jõua linnud piisavalt energiat koguda.
Vastus: Eestis on peamine põhjus toidupuudus, kuna talvel napib lindudel siinkandis toitu ning lühikeste päevade jooksul ei jõua linnud piisavalt energiat koguda.
12. küsimus: Linnud üldiselt lepatriinusid ei söö. Milline Eestis elav linnuliik aga sööb seitsetäpp-lepatriinut?
Vastus: Küsimuse aluseks olnud raamat "„Nutikas mälumängur. Loodus.“ annab vastuseks kirjurähni. Internetis võib leida viiteid ka teistele lindudele, kes seitsetäpp-lepatriinut söövad. Vastustes olid viited järgmistele lindudele: piiritaja, suitsupääsuke, räästapääsuke, ronk/vares, varblane, punarind, kuldnokk. Need lugesime ka õigeks.
Vastus: Küsimuse aluseks olnud raamat "„Nutikas mälumängur. Loodus.“ annab vastuseks kirjurähni. Internetis võib leida viiteid ka teistele lindudele, kes seitsetäpp-lepatriinut söövad. Vastustes olid viited järgmistele lindudele: piiritaja, suitsupääsuke, räästapääsuke, ronk/vares, varblane, punarind, kuldnokk. Need lugesime ka õigeks.
13. küsimus: Mis häälega annab endast märku valge-toonekurg?
Vastus: Valge-toonekurg on tumm lind, märku annab ta endast valju nokaplaginaga.
Vastus: Valge-toonekurg on tumm lind, märku annab ta endast valju nokaplaginaga.
14. küsimus: Kuidas levivad hariliku sinilille seemned?
Vastus: Sipelgad tahavad seemne küljest magusat lisandit ja seemet koju vedades võivad need kuhugi maha jääda või söövad sipelgad tee peal magusa lisandi ära ja jätavad seemne maha.
Vastus: Sipelgad tahavad seemne küljest magusat lisandit ja seemet koju vedades võivad need kuhugi maha jääda või söövad sipelgad tee peal magusa lisandi ära ja jätavad seemne maha.
15. küsimus: Millist suurt metslooma kutsutakse metsasanitariks? Miks?
Vastus: Metsasanitariks kutsutakse meil hunti, sest ta kütib eelkõige haigeid või vigaseid loomi, piirates haiguste levikut ning näriliste ja sõraliste arvukust. Põhimõtteliselt teevad sama ka meie teised suurkiskjad, aga metsasanitari nimi on jäänud külge eelkõige hundile.
Vastus: Metsasanitariks kutsutakse meil hunti, sest ta kütib eelkõige haigeid või vigaseid loomi, piirates haiguste levikut ning näriliste ja sõraliste arvukust. Põhimõtteliselt teevad sama ka meie teised suurkiskjad, aga metsasanitari nimi on jäänud külge eelkõige hundile.
16. küsimus: Loomad ja taimed saavad endale aeg-ajalt põnevaid ja elulisi nimesid. Mille järgi on meie kevadekuulutaja varsakabi saanud oma nime?
Vastus: Varsakabi on oma nime saanud lehtede kuju järgi. Varsakabjal on suured silmatorkavad lehed, mis oma kujult meenutavad varsa kabja jälge.
Vastus: Varsakabi on oma nime saanud lehtede kuju järgi. Varsakabjal on suured silmatorkavad lehed, mis oma kujult meenutavad varsa kabja jälge.
17. küsimus: Ligikaudu mitu muna koevad Eestis elavad konnad tavaliselt oma kudus?
Vastus: Munade arv kudus on eri liikidel erinev. Enam levinud rohukonnal on see kuni 4000 ning harilikul kärnkonnal kuni 7000. Samas suurusjärgus on ka teiste konnade munade arv. Kõige enam mune on rohe-kärnkonnal, kuni 12000.
Vastus: Munade arv kudus on eri liikidel erinev. Enam levinud rohukonnal on see kuni 4000 ning harilikul kärnkonnal kuni 7000. Samas suurusjärgus on ka teiste konnade munade arv. Kõige enam mune on rohe-kärnkonnal, kuni 12000.
18. küsimus: Läinud talv oli Eestis erandlikult soe ning ka Läänemeri jäi jäävabaks. Millise siin elava looma paljunemiseks oli need olud väga halvad? Miks?
Vastus: Talvine jäävaba Läänemeri on väga halb viigerhüljeste jaoks, kuna nemad poegivad ainult jääl. Ja kuigi hallhülged suudavad häda korral ka maa peal poegida, siis ka nemad eelistavad poegida jääl. Õigeks lugesime ka lihtsalt hülge.
Vastus: Talvine jäävaba Läänemeri on väga halb viigerhüljeste jaoks, kuna nemad poegivad ainult jääl. Ja kuigi hallhülged suudavad häda korral ka maa peal poegida, siis ka nemad eelistavad poegida jääl. Õigeks lugesime ka lihtsalt hülge.
